Eesti Arnold Schönbergi Ühing + Academia Gustaviana Selts

Pärnu Nüüdismuusika Päevad + In Graafika 2008

12. -27. jaanuar 2008

Kakskümmend aastat Pärnu Nüüdismuusika Päevi

SÜMPOOSION

„Modernistliku muusika analüüsimeetodid“

18.-19. jaanuar 2008

Pärnu Endla teatri Sammassaal

AJAKAVA

Sümpoosioni „Modernistliku muusika analüüsimeetodid“ temaatilises keskmes on muusikalise modernismi kaks põhihoovust: Schönbergi koolkond ja 1945. aasta järgne euroopa muusikaline avangardism. Lisaks šveitsi heliloojale ja muusikateoreetikule professor Balz Trümpy’le Baseli Muusikakõrgkoolist külastab Pärnut muusikateadlane Juliane Brandes Freiburgi Muusikakõrgkoolist ning muusikateadlane doktor Dominik Sedivy Viini Ülikoolist. Eestist osalevad sümpoosionil muusikateadlased ja heliloojad doktor Kerri Kotta ning magister Gerhard Lock Eesti Muusika- ja Teatriakadeemist ning Tallinna Ülikoolist.

Sümpoosioni teema haakub üks-ühele Eesti Arnold Schönbergi Ühingu põhieesmärgiga uurida ja levitada Arnold Schönbergi ning tema õpilaste-mõttekaaslaste ja teiste uuenduslike muusikasuundade pärandit. Sümpoosioni üldtemaatikaks on

20.sajandi modernistliku muusika valdkonnas:

- Erich Schmid kui Schönbergi koolkonna tundmatu, kuid meisterlik esindaja

- Joseph Matthias Hauer kui Arnold Schönbergi antipood. Haueri troobitehnika kui Schönbergi dodekafoonilise meetodi alternatiiv. Haueri sõltumatu ja omanäoline helilooming

20.sajandi avangardismi valdkonnas:

- Luciano Berio kui Darmstadti koolkonna kriitiline, omanäolise heliloomingulise kontseptsiooniga esindaja

Balz Trümpy heidab valgust 1945. aasta järgsele avangardismile, rääkides itaalia helilooja Luciano Berio (1925–2003) muusikast ning kompositsioonilisest mõtlemisest. Katkend ettekande „Väljaharmoonia. Luciano Berio vastus strukturalismile“ kokkuvõttest: „Kuigi mitte „asutajaliige“, kuulus Luciano Berio algusest peale Darmstadti koolikonna rühmituse hulka. Koolkonna doktriinist erineb ta siiski kahes olulises punktis. Esiteks ei lähtunud ta kunagi tabula rasa kontseptsioonist, mis keelab igasuguse ajaloolise perspektiivi. Samuti tundis ta intuitiivset antipaatiat strukturalismi pretensioonika seisukoha vastu „leiutada“ muusikaline keel ex nihilo. Tema hilisem toetumine Noam Chomsky generatiivsele lingvistikale on seletatav veendumusega inimkõne põhinemisest arhetüüpidele ja sedakaudu ajalooliselt tingitud juurtele.

[…] Ettekanne tutvustab Berio teed esimesest „mitte-seriaalsest“ staadiumist kuni küpse stiili spetsiifilise väljaharmooniani. Peale selle valgustab see üldisemalt erinevust serialistide statistilise globaalharmoonia ning kromaatiliste mõjutustega modaalse harmoonia vahel ja vastandab strukturalismi positivistlikku kalkuleerimist Berio ideega väljadest, mis leiab oma korrelaadi Heisenbergi määramatuserelatsioonis (Heisenbergsche Unschärferelation): „Niihästi kui ka“ on Berio muusikale omane kõigil tasanditel.“

Juliane Brandes analüüsib Schönbergi õpilase Erich Schmid‘i (1907–2000) teoseid. See annab võimaluse tutvustada esimest korda Eestis seda Schönbergi koolkonna tundmatut esindajat, laiendades nii ettekujutust muusikalisest modernismist. Selle ettekandega vaatame me tagasi ka Pärnu Nüüdismuusika Päevadele 2003, kui Mart Jaanson tutvustas oma ammendavas ettekandes Arnold Schönbergi berliini koolkonna heliloojaid ja nende loomingut, innustades sellega Pärnut külastama antud teema uurijat professor Ludwig Holtmeierit aastal 2005. Juliane Brandes on professor Ludwig Holtmeieri õpilane.

Dominik Sedivy räägib võrdlevalt Schönbergi dodekafooniast ning austria helilooja Josef Matthias Haueri (1883–1959) muusikast, mis muusikalise materjali ümberstruktureerimisel ei ole minetanud oma väärtust muusikalise modernismi ühe näitena. Esimest korda Eestis annab see ettekanne võimaluse asetada kõrvuti Haueri ja Schönbergi looming.

Sümpoosioni juhataja: Gerhard Lock