Avaleht 
Uudised 
Tegevus 
Pärnu Nüüdismuusika Päevad
Tartu Uue Muusika Pidustused
Eesti Noorte Heliloojate Festival
Arnold Schönbergi Päev
Nüüdismuusika oskuskeele komisjon
Schoenberg Residence
Eesti nüüdismuusikaelu ideepank
Eksperimentaalsete muusikainstrumentide projekt
Muusika kompositsiooniõpetus
Töötoad
Ekspeditsioonid
Tähtpäevad
Organisatsioon 
Publikatsioonid 
Arhiiv 
Viited 
Kontakt 
Intranet 
In memoriam 


© EASchÜ 2005
© Scripta Musicalia 2005
Tegevus

Eesti Arnold Schönbergi Ühing on asutatud 22. augustil 1992 Pärnus üheteistkümne noore muusiku poolt, kellest enamik õppis või oli õppinud Tallinna Konservatooriumis (praegune Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia). Ühing tekkis reaktsioonina Eesti 1980ndate suhteliselt konservatiivsele muusikaelule ning selle loomine oli kantud igatsusest uue vaimu järele Eesti muusikamaastikul. Uue vaimu lähteks peeti 20. sajandi muusikalise avangardi üht käilakuju, juudi päritolu Austria-Ameerika heliloojat Arnold Schönbergi (13.9.1874-13.7.1951).

Kuigi ühingu põhikirjaline eesmärk on "uurida ja levitada Arnold Schönbergi ja tema õpilaste muusikalist pärandit", on ühingu jaoks alati olnud oluline ka muude uute muusikaliste ideede "kodustamine" Eesti kultuuriruumis. Juba 1988. aasta jaanuarist alates olid ühingu asutanud noored muusikud korraldanud Pärnu Nüüdismuusika Päevi (PNP), et tegelda sellise uue muusikaga, mis tolleaegse Eesti kontserdisaalides ei kõlanud, mida muusikakoolides ei õpetatud ning mille üle Eesti muusikaüldsus ei arutlenud. Esimestel nüüdismuusika päevadel nii Pärnus kui ka Tartus (Pärnu Nüüdismuusika Päevade traditsioonist on välja kasvanud Tartu Uue Muusika Pidustused (TUMP, aastast 1995) ning Eesti Noorte Heliloojate Festival (ENHF, aastast 2002, mis täna toimub nimetuse all AFEKT) oli põhirõhk 20. sajandi heliloojatel, kelle muusikat mängiti kontsertidel ja analüüsiti sümpoosionidel. Hilisemad nüüdismuusika päevad on olnud eri kontseptsioonide ning meetodite kesksed. Olulisel kohal on olnud interdistsiplinaarsus ning kontsertidele ja sümpoosionitele on lisandund ka mitmesugused töötoad. Näiteks on koostöös Eesti Kunstiakadeemiaga on välja töötatud projekt, mille käigus inimesed, nii muusikalise taustaga kui ka ilma, on ehitanud eksperimentaalseid muusikainstrumente ja komponeerinud nende abil muusikat.

Tänase Eesti Arnold Schönbergi Ühingu liikmed on professionaalsed muusikud: heliloojad, interpreedid, muusika uurijad ja õpetajad. Ühingu sihtide hulka on lisandunud ka näiteks muusika kompositsiooniõpetuse muutmine osaks üldhariduskooli muusikaõpetusest. Selleks on tehtud koostööd Tallinna Ülikooliga muusika kompositsiooniõpetuse digiõppevahendi väljatöötamiseks keskkonnas e-Koolikott.

Eesti Arnold Schönbergi Ühingu kirjastustegevus on toimunud koostöös kirjastusega Scripta Musicalia. Ühingu tegevusega seotud materjale on avaldanud ka kultuuriajakiri Teater.Muusika.Kino ja kultuurileht Sirp. Ühing jälgib eesti nüüdismuusika terminoloogia ja mõistete definitsioonide arengut vabas entsüklopeedias Vikipeedia. Ühingu tegevuse tulemusena on Tallinna, Tartu ja Pärnu peamised muusikaraamatukogud täiendanud oma kogusid nii raamatute, partituuride kui ka muude muusikalise modernismi alaste materjalide osas. Ühingul on oma kogu säilitamiseks koostööleping Eesti Rahvusraamatukoguga.

Mart Jaanson: Eesti Arnold Schönbergi Ühing [1992-2002]
Mart Jaanson: Kakskümmend aastat Pärnu nüüdismuusika päevi [1988-2008]