Eesti Arnold Schönbergi Ühing | Estonian Arnold Schoenberg Society
PARADIGMAD | PARADIGMS

Kontseptsioon | Concept
Paradigma, kreeka sõnast 'musternäide' on oma algses tähenduses õpetlik näide, eeskuju, musternäide või näidis. Retoorikas mõistetakse paradigma all argumentatsiooni käigus jutustatavat õpetlikku lugu. Keeleteaduses on paradigma eelkõige morfoloogiline sõna muutevormide tabel kas eeskujuna terve tüüpkonna sõnade muutmiseks või konkreetse sõna muutevormistikuna. Laiemas tähenduses mõistetakse keeleteaduses paradigma all omavahel paradigmaatilistes suhetes keeleüksuste klassi. Teadusfilosoofias nimetatakse paradigmaks teadusetegemise viisi, mis omandatakse eeskuju najal. Sotsiaalteaduses on paradigma kontseptuaalne raamistik, millest lähtudes tajutakse tegelikkust, hinnatakse olukorda ja kujundatakse tegevusi. Sellisteks paradigmadeks on näiteks ühe-, kahe- või kolme-dimensiooniline poliitikakäsitlus või sotsiaalse korra kontseptsioon. Programmeerimises nimetatakse paradigmaks programmeerimise stiili. https://et.wikipedia.org/wiki/Paradigma

Paradigmamuutus on fundamentaalne muutus põhikontseptsioonides ja eksperimentaalsetes praktikates. Paradigmamuutuse mõiste võttis teadusfilosoofias kasutusele ameerika füüsik ja filosoof Thomas Kuhn oma 1962. aastal ilmunud põhiteoses "The Structure of Scientific Revolutions" ("Teadusrevolutsioonide struktuur"). Kuigi Kuhn piiras paradigmamuutuse mõiste kasutamist loodusteadustega, on seda rakendatud ka paljudes muudes kontekstides, et kirjeldada põhjalikku muutust fundamentaalses mudelis või sündmuste tajumises. Paradigmamuutused loodusteadustes on olnud näiteks üleminek Ptolemaiose süsteemilt Koperniku süsteemile, geomeetrilisest optikast füüsikalisele optikale, Aristotelese mehaanikalt klassikalisele mehaanikale, flogistoniteoorialt Lavoisier' massi jäävuse seadusele, mida tuntakse ka keemilise revolutsioonina, mitteeukleidilise geomeetria aktsepteerimine võrdselt kehtivana eukleidilise geomeetriaga, biogeneesi teooria omaksvõtt vastandina isetärkamise teooriale, üleminek kreatsionismilt evolutsiooniteooriale, üleminek Maxwelli elektromagnetismi teoorialt Einsteini relatiivsusteooriale, üleminek pangeneesi teoorialt pärilikkuse tunnustamisele, kvantmehaanika areng, mis defineeris uuesti klassikalise mehaanika ning laamtektoonika teooria aktsepteerimine suuremahuliste geoloogiliste muutuste selgitamiseks. Paradigmamuutus ei tähenda seega lihtsalt „midagi uut“, vaid olukorda, milles vana paradigma ei suuda enam seletada või teenida uut konteksti, uus paradigma ei sobitu sujuvalt vanasse süsteemi ning toimub mõtlemise ja väärtustamise põhimõtteline ümberkorraldus. https://et.wikipedia.org/wiki/Paradigmamuutus

Muusikas võiks paradigmamuutust mõista kvalitatiivse muutusena arusaamises muusika loomisesse, esitamisse, mõtestamisse ja kuulamisse. Muusika paradigma muutub, kui muutub see, mida peetakse muusikaks, kuidas muusikat tehakse ja miks on muusika üldse oluline. Muusikalise paradigma muutus võib avalduda uutes helides, uutes töömeetodites, uues esteetikas, aga ka selles, kuidas ühiskond muusikasse suhtub. Muusikalise paradigma muutus ei tähenda seega vaid näiteks uue muusikastiili või kompositsioonimeetodi kasutuselevõttu, vaid põhimõttelist muutust selles, kuidas muusikat nähakse ning milliseid reegleid või aluseid peetakse kehtivaks. Muusika paradigmamuutusest võib anda tunnistust näiteks:
- reeglite või normide ümbermõtestamine. Paradigmamuutus toimub siis, kui varasemad teooriad, tehnikad või arusaamad kaotavad kehtivuse ja nende asemele tulevad uued, sageli vastandlikud lähenemised (näiteks tonaalsuse ja funktsionaalharmoonia asendumine atonaalsusega 20. sajandi alguses).
- esteetiliste ja muude väärtuste ümberhindamine. Kui muutub see, mis muusikas on ilus, tähenduslik või väärtuslik, toimub ka paradigmamuutus, näiteks 20. sajandil toimunud mürade või vaikuse aktsepteerimine muusika väljendusvahendina.
- uued tehnoloogiad ja vahendid. Paradigmaatilise nihke muusikast mõtlemises võib põhjustada muusikatehnoloogia. Näiteks elektroonilise muusika tekkimine ei muutnud mitte ainult helikeelt, vaid ka suhteid autorsusse, esitusvorme ja loomingulise protsessi loogikat.
- kuulaja kultuuriliste ootuste muutumine. Paradigmamuutus võib toimuda ka publiku rolli, kuulamisviiside või kultuurilise konteksti muutumisel, nii et muutub muusika mõtestamine. Näiteks heliinstallatsioonid või generatiivne muusikategemine on toonud passiivse kuulamise asemele kuulaja interaktiivse osalemise. muusika kui süsteemi funktsionaalne muutumine. Helipõhised uuringud linnakeskkonnas või tehisintellekti poolt genereeritud muusika kui mõtlemiseksperiment on muutnud muusika loomise eesmärki: muusika ei ole enam esteetilise naudingu saavutamise vahend, vaid on muutunud näiteks ökoloogilise, sotsiaalse või kognitiivse uurimise tööriistaks.

***

Paradigm, from the Greek word 'pattern', in its original meaning is an instructive example, exemplar, model or specimen. In rhetoric, a paradigm is understood as an instructive story told in the course of an argument. In linguistics, a paradigm is primarily a morphological table of word inflection forms, either as an example for the inflection of an entire family of words or as a set of inflection forms for a specific word. In a broader sense, a paradigm in linguistics is understood as a class of language units in paradigmatic relations with each other. In the philosophy of science, a paradigm is a way of doing science that is acquired on the basis of an example. In social science, a paradigm is a conceptual framework based on which reality is perceived, a situation is assessed and actions are designed. Such paradigms include, for example, a one-, two- or three-dimensional approach to politics or a concept of social order. In programming, a paradigm is called a programming style. https://et.wikipedia.org/wiki/Paradigma

A paradigm shift is a fundamental change in basic concepts and experimental practices. The concept of a paradigm shift was introduced into the philosophy of science by the American physicist and philosopher Thomas Kuhn in his seminal 1962 work The Structure of Scientific Revolutions. Although Kuhn limited the concept of a paradigm shift to the natural sciences, it has been applied in many other contexts to describe a profound change in a fundamental model or perception of events. Paradigm shifts in the natural sciences have included, for example, the transition from the Ptolemaic system to the Copernican system, from geometric optics to physical optics, from Aristotelian mechanics to classical mechanics, from phlogiston theory to Lavoisier's law of conservation of mass, also known as the chemical revolution, the acceptance of non-Euclidean geometry as equally valid as Euclidean geometry, the acceptance of the theory of biogenesis as opposed to the theory of spontaneous generation, the transition from creationism to the theory of evolution, the transition from Maxwell's theory of electromagnetism to Einstein's theory of relativity, the transition from the theory of pangenesis to the recognition of heredity, the development of quantum mechanics, which redefined classical mechanics, and the acceptance of the theory of plate tectonics to explain large-scale geological changes. A paradigm shift therefore does not simply mean "something new", but a situation in which the old paradigm can no longer explain or serve the new context, the new paradigm does not fit smoothly into the old system, and a fundamental reorganization of thinking and values takes place. https://et.wikipedia.org/wiki/Paradigmshift

In music, a paradigm shift could be understood as a qualitative change in the understanding of creating, performing, interpreting and listening to music. A paradigm shift in music occurs when what is considered music, how music is made and why music is important at all changes. A change in the musical paradigm can manifest itself in new sounds, new working methods, new aesthetics, but also in how society views music. A change in the musical paradigm therefore does not only mean, for example, the introduction of a new musical style or compositional method, but also a fundamental change in how music is seen and which rules or foundations are considered valid. A paradigm shift in music can be evidenced by, for example:
- rethinking rules or norms. A paradigm shift occurs when previous theories, techniques, or understandings become invalid and are replaced by new, often contradictory approaches (for example, the replacement of tonality and functional harmony by atonality in the early 20th century).
- revaluation of aesthetic and other values. When what is beautiful, meaningful, or valuable in music changes, a paradigm shift also occurs, such as the acceptance of noises or silence as a means of musical expression that occurred in the 20th century.
- new technologies and tools. A paradigmatic shift in thinking about music can be caused by music technology. For example, the emergence of electronic music changed not only the language of sound, but also relationships to authorship, forms of performance, and the logic of the creative process.
- changing cultural expectations of the listener. A paradigm shift can also occur when the role of the audience, listening styles, or cultural context change, so that the meaning of music changes. For example, sound installations or generative music making have replaced passive listening with interactive participation of the listener.
- the functional transformation of music as a system. Sound-based research in urban environments or music generated by artificial intelligence as a thought experiment has changed the purpose of creating music: music is no longer a means of achieving aesthetic pleasure, but has become a tool for, for example, ecological, social or cognitive research.

Eesmärk | Objective
Muusikas on sajandite jooksul välja töötatud reeglite komplekte, mille eesmärk on saavutada parimaid esteetilisi tulemusi. Muusika rangelt struktureeritud olemuse tõttu võiks reeglitepõhine lähenemine esteetikale olla suurepäraseks mudeliks ka inimtegevuse muudele valdkondadele, mis eeldavad komponentide organiseeritud interaktsioone. Näiteks inimesed, ettevõtted ja riigid suhtlevad teatud seaduste ja määruste alusel. Helide vastastikuse mõju reeglid hästi organiseeritud muusikas võivad pakkuda vahendit näitlikustada, kuidas mistahes süsteemis toimuv ühe elemendi muutumine viib süsteemi teisi elemente muutva ahelreaktsioonini. Kuigi loodus on andnud kõigile elusolenditele konkurentsiinstinkti, tekitades pideva konflikti territooriumi ja ressursside pärast, on inimkonnal potentsiaal rakendada ellujäämisinstinkti koostöös. Kuigi koostöö on olemas ka looduses, toimub see tavaliselt konkureeriva liigi arvelt ja lõplik tasakaal saavutatakse karmi "tugevam jääb ellu" kaudu. Inimene oma kõrgemat intellekti rakendades võiks olla suuteline välja töötama lahendusi, mis põhinevad ühiskonda reguleerivate reeglite täielikul ja täpsel mõistmisel. Eeldusel, et reeglid on õiged, aitab muusika mõista, kuidas mistahes süsteemide "liikuvad osad" suudavad koos töötada harmoonias. Üksikutel meloodiatel võivad olla iseseisvad muusikalised narratiivid, mis kattuvad ja suhtlevad arvukate teiste narratiividega. Muusikaliste narratiivide arvu suurenedes, nagu ka ühiskonnas poliitiliste parteide ja uskumuste kasvades, tugevneb habras tasakaal muusikalise koe eri niitide vahel, mis muutuvad järjest peenemaks ja õrnemaks ning nõuavad üha suuremat hoolitsust ja tähelepanu. Lääne muusikas, nagu ka lääne ühiskonnas välja töötatud keerukas teooriate, reeglite ja juhiste kogum võib heal juhul viia optimaalsete tulemusteni, kuid liiga paljude keeruliste ja raskesti kohaldatavate reeglite rakendamine võib lõppeda ka kurvalt. https://www.musilogic.com/magazine-music_paradigm.jsp

Muusikaprojekti PARADIGMAD eesmärk on uurida ja rakendada muusikas välja töötatud reeglite kogumeid uue, paradigmat muutva muusika loomiseks.

Projekti konkreetsed eesmärgid on:
- Uurida muusikalise kompositsiooni arengut eri kultuurides ja ajastutel, tuvastades eri esteetiliste ideaalide saavutamiseks loodud struktuure ja reeglistikke.
- Rakendada muusika struktuurseid printsiipe interdistsiplinaarse mõtlemise tööriistana, analüüsides nende potentsiaali keeruliste süsteemide, näiteks poliitika, ökoloogia või tehnoloogia modelleerimiseks ja mõistmiseks.
- Luua, arendada ja katsetada eksperimentaalseid muusikateoseid ja koostöövorme, mis võimaldavad mõelda muusikast ühiskondlike suhete, kollektiivse tunnetuse ja väärtuste kujundajana.
- Edendada paradigmamuutust muusikapraktikas, nihutades tavapärase muusikalise kompositsiooni piire ning kujundades uusi esteetilisi ja sotsiaalseid arusaamu muusikalisest interaktsioonist.

***

Music has developed sets of rules over the centuries, with the aim of achieving the best aesthetic results. Due to the strictly structured nature of music, a rule-based approach to aesthetics could also be an excellent model for other areas of human activity that require organized interactions of components. For example, people, companies, and countries interact according to certain laws and regulations. The rules of interaction of sounds in well-organized music can provide a means of illustrating how a change in one element in any system leads to a chain reaction that changes other elements of the system. Although nature has endowed all living things with an instinct for competition, creating constant conflict over territory and resources, humanity has the potential to apply the survival instinct in cooperation. Although cooperation also exists in nature, it usually occurs at the expense of the competing species, and the final balance is achieved through a harsh "survival of the fittest." By applying his higher intellect, man could be able to develop solutions based on a complete and accurate understanding of the rules that govern society. Provided the rules are right, music helps us understand how the "moving parts" of any system can work together in harmony. Individual melodies can have independent musical narratives that overlap and interact with numerous other narratives. As the number of musical narratives increases, just as the number of political parties and beliefs in society increases, the fragile balance between the different threads of the musical fabric strengthens, becoming increasingly finer and more delicate and requiring ever greater care and attention. In Western music, as in Western society, the complex set of theories, rules, and guidelines developed can lead to optimal results at best, but the application of too many complex and difficult-to-apply rules can also end sadly. https://www.musilogic.com/magazine-music_paradigm.jsp

The goal of the PARADIGMAD music project is to explore and apply sets of rules developed in music to create new, paradigm-changing music.

The specific objectives of the project are:
- To examine the development of musical composition in different cultures and eras, identifying the structures and rules created to achieve different aesthetic ideals.
- Apply the structural principles of music as a tool for interdisciplinary thinking, analyzing their potential for modeling and understanding complex systems, such as politics, ecology, or technology.
- To create, develop and test experimental musical works and forms of collaboration that allow us to think about music as a shaper of social relations, collective cognition and values.
- To promote a paradigm shift in musical practice by pushing the boundaries of conventional musical composition and shaping new aesthetic and social understandings of musical interaction.

Tegevused | Activities
Projektil on kaht tüüpi tegevusi:
inklusiivsed:
- projekti kontseptsiooni ja selle kõiki tegevusi planeeritakse täielikult läbipaistvalt vikipõhisel planeerimislehel;
- projekti tulemused avaldatakse kõigile huvilistele vabalt kättesaadaval tasuta kujul kujul veebis;
eksklusiivsed:
- osade väljundite, näiteks kontsertide korraldamise puhul, tuleb teha valikuid, mis sõltuvad ressurssidest: näiteks võib kontserdikavast jääda välja muusikateos, mis on liiga suure koosseisuga või liiga pikk;
- koostöös võimaliku levitajaga toimub publikatsiooni paberkandjal eksemplaride müük tasu eest, millest laekunud 50% kuulub võrdsetes osades autoritele ning 50% kuulub Eesti Arnold Schönbergi Ühingule.

***

The project has two types of activities:
inclusive:
- the project concept and all its activities are planned in a fully transparent manner on a wiki-based planning page;
- the project results will be published online in a free format, freely accessible to all interested parties;
exclusive:
- in the case of some outputs, such as the organization of concerts, choices must be made that depend on resources: for example, a musical work that is too large or too long may be excluded from the concert program;
- in cooperation with a potential distributor, paper copies of the publication will be sold for a fee, 50% of which will go to the authors in equal shares and 50% to the Estonian Arnold Schönberg Society.

Üleskutse saata partituure/audiofaile + esseesid | Call for scores/audios + essays
FB eesti keeles: https://www.facebook.com/events/24132912243028064/

Eesti Arnold Schönbergi Ühing koostöös kontseptuaalse muusikateatriansambliga Repoo Ensemble on käivitanud projekti PARADIGMAD, mille eesmärk on uurida muusikateoseid, mis väljendavad paradigmamuutust muusikas. Lisaks ajaloolistele teostele on plaan tegelda ka elavate heliloojate loominguga. Projekti põhilisteks väljunditeks on kontserdid ja pdf-formaadis publikatsioon. Kutsume heliloojaid ja muusikateadlasi üles saatma ettepanekuid kontserdikavas PARADIGMAD kõlavate muusikateoste kohta. Ettepanekule palun lisada 1. muusikateose partituur (pdf) ja/või audiofail (wav/aiff/B-formaat) ning 2. essee, milles on esitatud ettepaneku põhjendus.

Tingimused:
Avatud heliloojatele ja helilooja-muusikateadlane töörühmadele.
Muusikateosel ja esseel mahupiiranguid ei ole. Siiski tuleb arvestada, et kontserdikavas on tervikuna võimalik esitada väiksemaid ja lühemaid teoseid.
Muusikateos võib olla varem esitatud ja tekst varem avaldatud. Autorid peavad kinnitama, et ei muusikateosele ega tekstile ei laiene kolmandate isikute, näiteks kirjastuste koopiaõigusi.
Kuna projekti puhul kasutatakse dünaamilist planeerimist, palume saata teosed ja esseed nii kiiresti kui võimalik, kuid mitte hiljem kui 1. oktoobril 2025.
Ettepanekud ja materjalid palun saata meilile schoenberg@schoenberg.ee

***

FB in English: https://www.facebook.com/events/1426241995278808/

The Estonian Arnold Schönberg Society, in collaboration with the conceptual music theatre ensemble Repoo Ensemble, has launched the PARADIGMAD project, which aims to study musical works that express a paradigm shift in music. In addition to historical works, the plan is to also work on the work of living composers. The main outputs of the project are concerts and a publication in pdf format. We invite composers and musicologists to send proposals for musical works to be performed in the PARADIGMAD concert programme. Please include 1. the score of the musical work (pdf) and/or audio file (wav/aiff/B format) and 2. an essay stating the justification for the proposal.

Conditions:
Open to composers and composer-musicologist working groups.
There are no size restrictions for the musical work and essay. However, it should be noted that smaller and shorter works can be performed in the concert programme as a whole.
The musical work may have been previously performed and the text previously published. Authors must confirm that neither the musical work nor the text is subject to copyrights of third parties, such as publishers.
As the project uses dynamic planning, we ask that you send your works and essays as soon as possible, but no later than October 1, 2025.
Please send your proposals and materials to schoenberg@schoenberg.ee

Koostöös | In cooperation
Eesti Arnold Schönbergi Ühing
Pärnu Ooper

Toetajad | Supporters
Kultuuriministeerium


Planeerimisleht | Planning page: https://parnu.fandom.com/et/wiki/Paradigmad