Eesti Arnold Schönbergi Ühing
Nüüdismuusika oskuskeele komisjon (NOKK)
Arveldusarve EE232200221078696319 EESTI ARNOLD SCHÖNBERGI ÜHING

KOOSSEIS
23.1.2010-29.5.2022
Andrus Kallastu
Kerri Kotta
Gerhard Lock
Peep Nemvalts
Maris Valk-Falk (1934-2016)

30.5.2022
Andrus Kallastu
Kerri Kotta
Gerhard Lock
Hans-Gunter Lock
Peep Nemvalts

MÄRKSÕNALOENDID
Intervallide loend (.pdf) (koostamisleht google.doc)

DISKUSSIOONI TOIMUMISKOHT
Vikiprojekt ”Nüüdismuusika oskuskeel”
https://meet.jit.si/NOKK”

PUBLIKATSIOONID
Artiklid
Eesti Arnold Schönbergi Ühingu Vikipeedia nüüdismuusika märksõnade jälgimisloend
Nüüdismuusika mõistete loend veebientsüklopeedias Vikipeedia
Tunnustusauhind nüüdismuusika-alaste artiklite koostamise eest Vikipeedias. Reglement
Vikipeedia vikiprojekt Nüüdismuusika oskuskeel
Raadiosaade "Keelekõrv. Gerhard Lock muusikaterminoloogiast" Vikeraadios 07.02.2009, saate autor Maris Johannes

Ringkirjad
1.5.2009

PROTOKOLLID
Nüüdismuusika oskuskeele seminari 12.-13.9.2009 protokoll Vikipeedias
Nüüdismuusika oskuskeele seminari 22.1.2010 protokoll Vikipeedias

PÕHIMÕTTED
Eesmärk
Eesti Arnold Schönbergi Ühingu nüüdismuusika oskuskeele komisjoni eesmärk on eestikeelse nüüdismuusikaterminoloogia uurimine, korrastamine ja üldsusele kättesaadavaks tegemine. Selleks tegeleb komisjon nüüdismuusika mõistete koondamise, süstematiseerimise ja defineerimisega ning nüüdismuusika terminite loomise ja korrastamisega ning oma töö tulemuste publitseerimisega.

Omakeelse nüüdismuusika oskuskeele arendamine on vajalik eelkõige muusika valdkonna arengule Eestis, sest oma terminite puudumine takistab muusika kontseptsioonidest sügavuti arusaamist. Laiemalt on eestikeelse muusikaterminoloogia olemasolu Eesti rahvusliku julgeoleku küsimus, sest mõtteüksuse kohta puuduva eestikeelse termini koha hõivab hõlpsalt muukeelne termin.

Töökorraldus
Eesti Arnold Schönbergi Ühingu (edaspidi "ühing") 2009. aastal loodud nüüdismuusika oskuskeele komisjoni (edaspidi "komisjon") ülesandeid täidab ühingu üldkoosolek või üldkoosoleku poolt moodustatud komisjon. Komisjoni praktilise töökorralduse eest vastutab ühingu juhatus.

Komisjon kaasab oma töösse nõustajatena muusika, eesti keele, terminoloogia, oskuskeelekorralduse ja teiste erialade spetsialiste nii Eestist kui ka välismaalt.

Komisjoni otsuse kavandi valmistab ette komisjoni liige.

Komisjoni koosolek protokollitakse. Protokollile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija.

Komisjon on otsustusvõimeline, kui otsustamisest võtavad osa vähemalt pooled komisjoni liikmetest. Nõutud kvoorumi puudumisel kutsub ühingu juhatuse liige uue koosoleku kokku seitsme päeva jooksul.

Komisjon võtab koosolekul otsuseid vastu avalikul hääletamisel kohalolevate liikmete lihthäälteenamusega. Igal liikmel on 1 hääl. Häälte võrdse jagunemise korral on otsustav koosoleku juhataja hääl.

Komisjon võib otsuseid vastu võtta koosolekut kokku kutsumata. Komisjoni otsus koosolekut kokku kutsumata on vastu võetud, kui selle poolt hääletab kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis komisjoni liikmete enamus.

Komisjon lähtub oma töös täieliku läbipaistvuse põhimõttest, mille kohaselt võimalikult kõik otsustamise etapid on täielikult avalikud. Avalikud on kõik otsuste kavandid, kõik otsuste poolt- ja vastuargumendid ja otsuste tegemise protsess ise. Avalikud on kõik lõplikud otsused, mis jäävad avalikult arhiveerituks.

Komisjon teeb materjalide koostamisel ja publitseerimisel koostööd veebientsüklopeediaga Vikipeedia ja Eesti Keele Instituudiga.